Pressiteated ja artiklid

D-vitamiini saab õues liikudes (30.04.2019 Terviseleht)

Kätte on jõudnud imeilus, päikseline ja soe kevad. Võimalus on saada liigeste liikuvuse hoidmiseks looduslikku d-vitamiini rohkem väljas päikese käes viibides, jalutades, sportides või aiatööd tehes. Eestisse saabunud päikselisi ilmasid võiks teadlikult kasutada igaüks, mitte ainult luu-ja liigesehaiged.
Tallinna Reumaühendus on korraldanud aastaringselt haiguse- ja toimetulekukoolitusi ja liikumistreeninguid nii Tallinnas kui ka Harjumaal.
30.aprillil kell 16 toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla tn 59, saalis viimane sellekevadine luu-ja liigesehaigusteteemaline loeng polümüalgiast. Seda haigust iseloomustab lihasevalu, mis esineb paljudes lihastes. Polümüalgiale on iseloomulik kaela-, õla-, reie- ja puusalihaste valulikkus ja hommikune jäikus. Huvilised on oodatud.
Suveperioodil keskendub Tallinna Reumaühenduse eelkõige õues ja looduses läbiviidavatele liikumistreeningutele, kõndidele, matkadele, ujumisele ja vesivõimlemisele. Seda ikka teadlikult ja selleks, et saada kätte looduslik D-vitamiin koos luu-ja liigesehaigele igapäevaselt vajaliku ja sobiva liikumisega.
Infot Tallinna Reumaühenduse poolt pakutavate koolituste ja töötubade kohta leiab http://www.tallinnareumahendus.ee/
 ja facebooki lehelt ning telefonil 53476471.

Tallinna Reumaühendus, kui pimeda ja niiske aja D-vitamiin (10.12.2018, Terviseleht)

Käes on aeg, kui tundub, et liigesehädad ja – põletikud annavad end paremini tunda. Kroonilised liigesepõletikud ägenevad ju põhiliselt talvel, sügisel ja kevadel. Öeldakse, et liigesevalu ennustab isegi ilmastikumuutust ja aastaaegade vahetumist.

Tegelikkuses aga meie ilmastik otseselt liigesehaigusi esile ei kutsu, kuigi külma, niiske ja jaheda ilmaga võivad liigesevalud rohkem tunda anda. Sügisesel ja talvisel ajal ägenevad ka luu-ja liigesehaigused, kuna pea pool aastat on pime, jahe ja niiske ning nahk ei saa küllalt päiksevalgust ja D-vitamiini. Päikese- ehk D-vitamiinil on muuhulgas põletikku ennetav toime ning see leevendab ka seeläbi liigesevalusid.
Liigesekulumuse ja omandatud liigesemoonete riskiteguriks pole aga jahe ja niiske ilm vaid hoopis liigeste traumad ja ülekoormus. Mitmete liigesepõletike riskiteguriks on  infektsioonid, mis võivad vallandada pikaajalise luu-ja liigesehaiguse. Alati pole aga võimalik i nakkusi ära hoida ning vahest mängib rolli haigestumisel ka pärilikkuse tegur.

Sügis, talv ja kevad on juba aastaid olnud aga parim aeg Tallinna – ja Harjumaa luu-ja liigesehaigetele uute teadmiste omandamiseks, vaimu- ja füüsise värskendamiseks ja nn “ töökorras hoidmiseks “ läbi terviseloengute ja – töötubade ning treeningute ja kogemusnõustamine. Põhiliselt toimuvad koolitused kord või paar kuus Tallinna Puuetega Inimeste Koja Tegevuskeskuses Endla tn 59, Tallinnas, aga võimalusel ka mõni kord aastas Harjumaa valdades ja külakeskustes. Regulaarsed teabetunnid Tallinna ja Harjumaa luu-ja liigesehaigetele toimuvad iga kuu viimasel teisipäeval algusega kell 16. Teemad on valitud nii luu-ja liigese-, kui ka kaasuvate haiguste, toitumise ja liikumise valdkondadest. Infot leiab www.tallinnareumauhendus.ee või ühenduse FB lehelt.

Äsja, 7.detsembril, olid taas koos Tallinna-ja Harjumaa luu-ja liigesehaiged, kes on koondunud Tallinna Reumaühendusse, et vahetada uusimat haigusinfot ja kogemusi ning pidada paaritunnine jõulupidu nautides Paul Ruudi meesansambli Vikero laule.

Ka eeloleval, 2019.aastal, ootab Tallinna Reumaühendus nii endisi ja ka uusi liikmeid ja haigete lähedasi toimetulekut toetavatele koolitustele, millest esimesed toimuvad 29.01. ja  26.02.2019. Ka seda infot leiab ühingu kodulehelt.

Tallinna Reumaühenduse pere soovib kõigile rahulikku ja rõõmsat, valuvaba jõuluaega ning ootab huvilisi juba uuel aastal, et koos säilitada särtsakat vaimu, rõõmsat meelt ja töökorras liigeseid.

Valuvabalt ja elurõõmsalt reumaga (25.09.2018 intervjuu M.L.Häälega, Terviseleht)

Tallinna Reumaühendus on tegutsenud juba üle 25 aasta. Viimasel kümnendil on tegutsetud ja ruume üüritud Tallinna Puuetega Inimeste Kojalt, Endla tn 59 Tallinnas. Seal toimub suur osa seminaridest ja igakuistest koolitustest. Iga kuu viimasel teisipäeval viiakse läbi haiguskoolituse grupitund „Jututuba“, kus arstide ja spetsialistidega koostöös õpetatakse Tallinna ja Harjumaa haigeid oma haigusega paremini toime tulema.Selliste koolitusürituste algatajaks on olnud Tallinna Reumaühenduse juhatuse liige ja asutaja Maire – Liis Hääl.

Käesolev intervjuu räägib läbi  Maire-Liis Hääle silmade patsiendiühenduse saamisloost, vajalikkusest ja kestmajäämisest.

Kuidas suvi möödus? Mida tegite?  Suvi möödus liiga ruttu, suure kuumaga püüdsin olla rohkem suvekodus ja hoida jalgu merevees.

Olite üle 25 a tagasi eesti Reumaliidu ja 17 aastat tagasi Tallinna Reumaühenduse sünni juures. Kuidas ja miks te seda  tegema sattusite?

Idee patsiendiühenduse loomiseks sai alguse Tartu Ülikooli reumaprofessor Reinhold Birkenfeldti  ja Tallinna Tõnismäe haigla reumatoloogia osakonna juhataja dr  Oivi Aakre võimalusest 1991. aasta jaanuaris külastada Soomes  juba 60 aastat tegutsenud reumaatiliste haigete ühiskondliku organisatsiooni Soome Reumaliidu peakorterit Helsingis. Suure üllatusena saadi teada, et  üle kogu Soome toimib   kohalike organisatsioonide aktiivne võrgustik!   Meile oli see midagi täiesti uut ja põnevat.  Olin  sel ajal Tõnismäe haigla reumatoloogia osakonna patsient diagnoosiga RA, raviarstiks Oivi Aakre.  Nii  olin  esimeste hulgas, kes toodud uudist kuulis ja keda  kutsuti patsiendi organisatsiooni  loomiseks loodavasse aktivistide gruppi. Oktoobris 1991 olin Eesti Reumaliidu asutajate hulgas.  Valiti 9 liikmeline juhatus, kuhu kuulusid 3 reumatoloogi,  3 patsienti  (mina üks neist) ,  sideisik  Sots. ministeeriumiga,  vajalike trükiste eest vastutaja  ning vastutaja  majanduslike toetuste ja tööruumi eest.

Mis andis tõuke Tallinna Reumaühenduse  loomiseks?  Selleks polnudki vaja otseselt tõuget, vaid oli vaja täita  Sotsiaalministeeriumi uusi nõudeid.   1994.aastal asutas sotsiaalminister oma määrusega ministeeriumi haldusalasse Eesti Puuetega Inimeste Koja. Eesti Reumaliidu juhatus pidas vajalikuks suhelda patsientidega nii nagu seda tehti Soomes. Tallinnas toimuvatele loengutele sõideti kohale ka teistest linnadest. Reumatoloogide eestvedamisel olid 1993.aastal patsiendi ühendused  ka Põlvas, Saaremaal, Raplas jne. Kolm aastat kestnud ja hästi sujunud reumaliitude koostöö algatajaks, arendajaks ja teostajaks olid Eesti Reumaliit, Soome Reumaliit  ja Soome Reumaliidu Taastusravikeskus. Eestist osalesid ühistöös ka Läänemaa Maakonnahaigla ja Tallinna Keskhaigla reumaosakond. Juba 1992. aasta oli täis tõhusaid koolitus- ja sõprusüritusi, eesti keelde tõlgiti soomekeelne Reuma-aabits. Olulise panuse andis Soome Reumaliidu Taastusravikeskus, tutvustades taastusravi asendamatut osa reumahaigete tervise edendamisel. Soomlaste eeskujul algatati Eestis ka ühised kepikõnni-ja käimispäevad, mis toimuvad tänaseni. Käimispäevadega juhiti tähelepanu liigeshaigete erivajadustele ja liikumise olulisusele liigesehaigete elukvaliteedi parandamisel.

Kuid vastavalt Eesti Vabariigi seaduste  ja EPI Koja põhikirjale tuli aastail 1999 – 2001 struktureerida Eesti Reumaliit ümber. Niisiis oli vaja luua Harjumaa ja Tallinna reumahaigetele oma MTÜ Tallinna Reumaühendus. Koheselt astusime ka Tallinna Puuetega Inimeste Koja liikmeks.

Kes olid Tallinna Reumaühenduse tollased eestvedajad?  Kogu vastutus oli äkki minul, kuid eestvedajaiks kahtlemata ka reumatoloogid Tõnu Peets ja Ester Luiga. Juhatuse esimees aastail 2001- 2004 oli Sirje Piht, juhatuse liikmeiks Tõnu Peets, Milvi Raamat ja mina. Olin endiselt edasi  ka Eesti Reumaliidu juhatuse esimehe asetäitja.

Mis sai Tallinna Reumaühenduse peamiseks ülesandeks ja missiooniks?  Siin  ei muutunud midagi, organisatsiooni eesmärgid on ju samad. Reumaliidu juhatuses olles oli esimestel aastatel minu põhiülesandeks koostöö Soome Reumaliiduga. Kui 1993. aastal Eesti Reumaliit astus EULARi (European League Against Rheumatism) liikmeks, sai minu peaülesandeks  välissuhtete hoidmine. See töö sisendas minusse sügava missioonitunde, millest ei ole tänaseni lahti saanud. Missioonitunne tekkis kohe pärast esmakordset osalemist ülemaailmsel reumatoloogiaalasel konverentsil Lillehammeris 1994. aastal. Sümpoosionil kuuldu tegi täiesti selgeks patsiendiühenduse vajaduse ja arendas mõtlemist uues suunas. Haige harimisel-koolitamisel tuleb meeles pidada, et iga nõuanne läbib patsiendi veendumuste filtri. Seega pole õpetamine veel õppimine. Suhe haigetega ja kogemuste jagamine on väga oluline. Selles suhtes on juhtimine ja tegutsemine patsientide ühenduses raskem kui kusagil mujal, sest inimesed on kõik erinevad oma erinevate muredega. Püüame oma loengute ja jututubade lõppedes tekitada ka luu-ja liigesehaigete hulgas arutelusid oluliste teemade lahkamiseks või selgeksrääkimiseks. Meie igakuistel koolitustel on head lektorid erinevate teemadega nii luu-ja liigesehaiguste valdkonnast kui ka kaasuvatest haigustest, taastusravist, liikumisravist, toitumisest, vaimsest tervisest, tegevusteraapiast.

Tallinna Remaühendus on oma vajalikkust tõestanud nii haigete kogemuste vahetamiseks kui ka vajalike ja uute ravimeetodite lahti seletamiseks ja soovituste jagamiseks. Mäletan, kuidas 2006. aasta  Reumafoorumi  kokkuvõttena saadeti  Sotsiaalministeeriumile avaldus, milles selgitati vajadust  kompenseerida bioloogilist ravi ka uutele luu-ja liigesehaigetele. Sellest ajast sai alguse uute bioloogiliste ravimite kompenseerimine osadele haigetele.

Mida pakub Tallinna Reumaühendus luu- ja liigesehaigetele Tallinnas ja Harjumaal?

Iga aasta detsembris antakse liikmeskonnale kätte järgmise aasta tegevusprogramm, mis sisaldab üldkoosolekuid, igakuiseid koolitusseminare, grupiõppuseid eelregistreerimisega (15-25 inimest grupis), suveseminare, iganädalaste käimis- ja võimlemisrühmade töögraafikuid.  Grupiõppustest osavõtt aina kasvas, kaksteist aastat tagasi sai  grupiõppus nime „ Jututuba „. Jututuba sisaldab lektori poolset  45 minutilist teema selgitust kas haigusest või muust teemast (liikumisravi, toitumine, vaimse tervise hoidmine jt), millele järgneb patsientide nõustamine. See tähendab, et patsient, kellel on juba mingil määral teadmisi kas haigusest või muust teemast, vajab juhendamist. Koolitused ja jututoad toovad esile ka  samal on patsientide eneste ideed ja veendumused, ettepanekud, kogemused.  Haige ju vajab Nad vajavad infot haiguse ja ravi kõigi uute aspektide kohta, et nad saaksid valida, mis on nende jaoks parim ja õigeim. Ravi meetodid muutuvad ja uuenevad pidevalt.  Siin on ääretult vajalik tihe koostöö reumatoloogidega ja reumaõdedega.

 Kes võiksid pöörduda nõu ja abi saamiseks Tallinna Reumaühenduse poole?  Kõik reumatoloogilised haiged või nende lähedased, kes soovivad oma haigusega paremini toime tulla, saada kaasaegseimat informatsiooni, hoida positiivset ellusuhtumist, säilitada oma vaimset ja füüsilist tervist. Meiega liitudes mõistate  põhimõtet, et võitlus haigusega on edukas üksnes läbi positiivse mõttelaadi ja üksteist toetades ning kogemusi jagades.

Kuidas ja millises vormis toimub koostöö  Tallinna reumatoloogide ja õdedega? Koostöö reumatoloogidega on olnud hea ja tihe. Reumaühenduse juhatuse kooseisus on meil olnud vähemalt 1 reumatoloog. Alates 2007.aastast kuulub meie juhatuse liige reumatoloog Marge Esko. Tema on leidnud vajalikke meditsiinilisi teemasid ja lektoreid nii seminaridele kui jututubadesse. Hea koostöö on füsioterapeutidega ja liikumistreeneritega.

Miks võiks luu- ja liigesehaige pöörduda informatsiooni või abi saamiseks just Tallinna Reumaühenduse poole?  Patsiendile on olulised paljud teemad: meditsiinilised aspektid, valu vähendamine, soovituslikud liikumisviisid ja – harjutused, kaasaegne- ja kättesaadav ravi, stressi vähendamine, suhtlemisoskus arstiga, töö kohandamine,  liigeste kaitsmine, toitumine ja puhkus, sotsiaalsed teenused ja toetused. Seda kõike oleme oma loengutes ja grupitöödes puudutanud ja käsitleme ka edaspidi.

Mis tagab Tallinna Reumaühenduse  jätkusuutlikkuse?  Meie liikmeskond vananeb, pajud on pensioniealised. Ootame väga ka nooremaid liitujaid. Jätkusuutlikkuse tagamist soovime väga,  Tallinna Puuetega Inimeste Koda on meile andnud tööruumi, kus võtame vastu haigeid ja uusi liikmeid. Kõik meie juhatuse liikmed on siiani teinud ja teevad vabatahtlikku tööd. Ootaksime appi nooremaid  inimesi, kes kutsuksid noori liituma ja jagama oma kogemusi mõne luu-ja liigesehaigusega toimetulekul.

Mida võiks haige ise teha oma haigusseisundi parandamiseks, mida tuleks silmas pidada?   Tuleb jälgida ja  täita nii arstide kui füsioterapeudi õpetusi, liikuda ja toituda soovituste kohaselt.

Kas näiteks reumatoidartriiti on võimalik täielikult välja ravida? Kas selle haigusega on võimalik elada valuvabalt? Valuvabalt on võimalik elada saades tänapäevast ravi.

Teil oli suvel sünnipäev, Palju õnne!  Tänan.

Infot Tallinna Reumaühenduse ja toimuvate koolituste kohta leiab kodulehelt www.tallinnareumauhendus.ee ja FB leh

Tallinna Reumaühendusel täitub veerandsada tegutsemisaastat (7.12.2016, BNS)

8. detsembril oma 25 sünnipäeva tähistav Tallinna Reumaühendus pakub igakuiseid haiguspõhiseid ja toimetulekut toetavaid koolitusi luu-ja liigesehaigetele Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla tn 59.
Võimalused oma haigusega paremini toime tulla, omavahel kogemusi jagada, loengutel uusi teadmisi omandada ning liikumistreeningutel käia, on Tallinna ja Harjumaa inimestel olemas juba üle 20 aasta.
Patsiendiühenduse eestvedajad Külly Halenius ja Maire-Liis Hääl kinnitavad, et haigete elurõõmu põhjused peituvad nende haigusteadlikkuses ning igapäevastes liikumisharjumustes. Tallinna-ja Harjumaa luu-ja liigesehaiged jõuavad kaebustega üha varem oma perearsti või reumatoloogi vastuvõtule, mistõttu neid haigusi diagnoositakse varajases staadiumis ning haigeid ravitakse nüüdisaegseid raviplaane järgides. Infot ühingu tegevuse ja koolituste kohta leiab kodulehelt www.tallinnareumauhendus.ee.
Suur huvi haigus-ja toimetuleku koolituste vastu näitab, et patsiendiühendusse koondunud inimesed peavad oluliseks oma tervist ning tunnevad rõõmu kooskäimisest. Ka liikmete hulgas läbiviidud sotsioloogilised uuringud on tõestanud, et ühingu tegevuses aktiivselt kaasalööjad on hästi toimetulevad ja elurõõmsad inimesed, kellel esineb vähem depressiivsust ning psühhosomaatilisi haigusi, samuti ei kurdeta oma haigusest tingitud krooniliste valude üle.
•       Igal aastal registreeritakse Eestis ligi 100 000 luu- ja lihaskonna vaevuste juhtumit.
•       Tänapäeval diagnoositakse neid haigusi päevas keskmiselt neljal inimesel.
•       Tallinna-ja Harjumaa piirkonnas on haigestunute hulk suurim.
•       Enamlevinud haigused on reumatoidartriit, spondülartriit, osteoartroos, osteoporoos.
•       Eriti sagedane on luu-ja liigesehaigustesse haigestumine  40–65-aastaste naiste seas.
•       Raviga viivitamine süvendab aga luu-ja liigesehaigust ning  sellega kaasuvat depressiooni.